Kui palju lapsi kooli tuleb ja millised koolid neid ootavad.
Eesti hariduse edulool on praod ja nende parandamiseks on vaja otsustusjulgust. Sündimus on langenud nii kiiresti, et koolivõrk muutub igal juhul – küsimus on, kas teadlike otsuste või vaikse hääbumise kaudu.
See esitlus näitab, kui palju lapsi kooli tuleb, millised koolid neid ootavad ja kuidas arendusmudel aitaks võrku kavandada enne, kui raha on investeeritud.
Algkooliealisi jääb 2040. aastaks üle 40% vähem. Kui võrk jääb samaks, kasvab kulu õpilase kohta ainuüksi seetõttu 15%.
Ometi on üle 40% kooliinvesteeringutest aastani 2033 juba seotud tänase võrgu projektidega. Kohandatud võrgus oleks koolimaju kolmandiku võrra vähem ja korrastamine umbes kolmandiku võrra odavam.
Ettepanek: enne uusi investeeringuid kavandada võrk arendusmudeliga, mis näitab iga piirkonna vajadust ja iga valiku hinda.
Koostajate prognoos, mitte Statistikaameti rahvastikuprognoos. Sama prognoosi kasutavad ka slaidid 05–08.
Meetod: põlvkonnamuutuse suhtarvude meetod (Hamilton–Perry). Laste ja naiste vanuserühmad liiguvad aasta-aastalt edasi 2023–2026 tegeliku muutuse järgi; see sisaldab rännet. Tallinn ja ülejäänud Harjumaa on arvutatud eraldi; rände mõju väheneb 2050. aastaks poole võrra.
Sünnid: naiste arv vanuserühmades × vanuserühma sündimus (Statistikaamet RV114), maakonniti kalibreeritud 2024. ja 2025. aasta tegelike sündide järgi. Kuni 2025. aastani sündinud lapsed on tegelikud.
Eeldus: sündimus jääb 2025. aasta tasemele (umbes 1,16 last naise kohta); taastumist ega edasist langust ei eeldata. Statistikaameti 2024. aasta prognoos eeldab taastumist (1,63 last naise kohta aastaks 2050).
2025. aastal sündis 9 240 last – üle 30% vähem kui 2010–2021 keskmiselt.
2025/26
mõnes neist õpib 10. klassis vaid 2–8 õpilast
HTM (ERR 2026-04-15; klassid: ERR 2024-02-12)noort (13% gümnaasiumiealistest) elab üle 45 minuti kaugusel akadeemiliselt tugevast gümnaasiumist
Õpilaskodu ei ole ainus võimalus. Teine on majutustoetus: näiteks Võru Gümnaasium (riigigümnaasium) hüvitab kaugelt tulevale õpilasele majutuse, sh üüri, kuni €70 kuus, kui sõit kooli ja tagasi võtaks ühistranspordiga üle 90 minuti päevas.
Riigi õpilaskodu toetus on praegu ainult põhikooliõpilastele toimetulekuraskustega peredest (HTM).
2024. aastal ei olnud HTM kujundanud seisukohta, kas väiksema gümnaasiumivõrgu korral peaksid õpilaste vedu ja õpilaskodud olema keskvalitsuse ülesanne (ERR 2024-02-12).
Õpilaskodu tugeva gümnaasiumi juures: noor elab nädala sees kooli lähedal
1 / 49 tugevast gümnaasiumist on õpilaskodu – kokku 100 kohta
Väikseim: Keila linn 6%, Kihnu vald 7%, Muhu vald 11%
Väikseim: Keila linn 8%, Põltsamaa vald 9%, Põlva vald 10%
Väikseim: Põltsamaa vald 16%, Saaremaa vald 17%, Rakvere linn 18%
Lühim: Sillamäe linn 0,8 km, Ruhnu vald 0,8 km, Loksa linn 0,9 km
Lühim: Sillamäe linn 0,9 km, Rakvere linn 0,9 km, Narva linn 1,0 km
Lühim: Loksa linn 0,9 km, Tallinn 1,3 km, Keila linn 1,4 km
Mis on arvestatud. Halvas seisus pinna renoveerimine ja puuduva pinna ehitus, et 2035. aasta õpilastel oleks korras koolimaja. Renoveerimine maksab 60% uusehituse hinnast; 2026. aasta hinnad.
Tänane võrk: kõik praegused koolimajad tehakse korda.
Õpilaste arvuga kohandatud võrk: koolid on seal ja nii suured, kui 2035. aasta õpilased vajavad. ~0,6 mln m² jääb kasutusest välja ja seda ei renoveerita. See on sama võrk, mis teemas „Kohandatud võrk 2035“.
Raha on piiratud ja kvaliteedis järeleandmisi teha ei saa. Täiesti optimaalset võrku ei tule – küsimus on, kuhu piiratud raha suunata.
palgad +2% aastas üle inflatsiooni ja rohkem tugiteenuseid
tänase palgatasemega: koolid ja klassid ei vähene õpilastega samas tempos
Eeldused on valikud, mitte faktid. Algkool kodu lähedal kuni 6. klassini; õpilaskodu lubatud alates 10. klassist; akadeemilise gümnaasiumi väikseim lend 80 õpilast; lapse koolitee aja hind €3 tunnis; renoveerimine 60% uusehituse hinnast.
Mida arvutus ei arvesta: perede tegelikke koolivalikuid, HEV-õpet, kogukonna rolli ja üleminekuaega. Tulemus on sihtvõrk 2035, mitte sammud sinna; kooli tasandil näitab see suunda, mitte otsust.
Teiste eeldustega tuleb teine võrk – just seda hea arendusmudel võimaldakski.